Minu esimene vaimne kogemus on pärit ajast, kui ma ei olnud veel füüsiliselt inkarneerunud oma füüsilisse kehasse. Sel teekonnal Issandaga, ma olen juba jõudnud märgata, et mu vaim- minu tegelik olemus- mäletab palju enam mu preeksistentsest seisundist vaimolendina Taevas ning ka mis eelnes mu otsusele inkarneeruda 1984a, kui mu piiratud inimmõistus, mis ei ole veel suutnud kõike haarata. Aga see mälestus sellest ajast on jäänud nii selgelt mulle meelde, nagu see oleks juhtunud alles eile.
Niisiis mäletan ma kuidas ma vaimolendina olin Taevas ja vaatasin alla maapeale (vt Heb 12:1). Mulle anti võimalus vaadelda ühte abielupaari, kellest pidid saama tulevikus minu ema ja isa. Ma vaatasin neid ja tundus et see ei olnud esimene kord kui ma seda teen kuid ma ikka veel kahtlesin selles, kas ma peaksin just sellesse perekonda kehastuma.
Selleks hetkeks olin ma juba teada saanud ja näinud, mis oli juhtunud sellele beebile, kes oli olnud mu tulevase ema ihus mitmeid aastaid ennem minu sündi. Põhjus, miks mu tulevane ema oli sunnitud otsustama abordi kasuks, oli selles et tal ei olnud sel ajal päris oma elamist ning tal oli ka raske majanduslik olukord.
Mõtiskledes selle üles teadsin ma väga selgelt, et ma ei taha, et minuga juhtuks samamoodi nagu juhtus mu maise poolvennaga - ma tahtsin et kõik selle inkarneerumisega võiks olla perfektselt organiseeritud.
Ma ei ole päris kindel selles, kuidas ma sain tundma seda vaimolendit, kellest oleks saanud mu aborteeritud maine poolvend. Ma oletan, et suht peale seda kui ta tuli Taevasse tagasi, anti mulle võimalus õppida teda tundma. Ma kutsun teda Martiniks.
Ühel neist kahtlemise-mõtisklemise kordadest, kui ma olin uuesti taaskord vaadelnud oma tulevast ema ja isa ning olin ikka veel natukene mures, kuna ma kartsin seda et minuga võib juhtuda samamoodi nagu mu tulevase maise poolvennaga sai ta kuidagi mu mõtetest aru. See juhtus ilmselt seetõttu et taevases reaalsuses on kõik su mõtted mõistetavad teistele vaimolenditele sinu ümber ning on võimalik suhelda mõtete tasandil.
Martin tuli mu juurde ja ütles :"Õeke, ära muretse. Sinuga ei juhtu samamoodi nagu juhtus minuga!" ning seda öeldes andis ta mulle mõtete tasandil mõista, et Taeva ja Maa Loojal on juba kõik kontrolli all. Kui ma kuulsin Martinit mind öekeseks nimetatavat see tundus nii võõrastav aga samas ma teadsin et pean sellega harjuma kui ma otsustan selle elu valida.
Ja tegelikult ma ei tea siiani päris täpselt kuidas ta seda teadis. Aga neist julgustussõnadest oli palju abi. Tegelikult need andsidki mulle julguse teha see natukene raske otsus - raske selles mõttes et see tähendas mulle lahkumist Taevaste sfääride turvalisusest, mis oli olnud mulle koduks- ja inkarneeruma maa peale ning olema vangistatud maisesse ihusse. Aga jah ma võtsin selle riski uskudes et see on seda väärt.
Kuidas ma neid asju nii täpselt mäletan? Issand hakkas mulle meenutama seda samm-sammult vastavalt nagu mu piiratud füüsiline mõistus oli valmis seda vastu võtma kasutades selleks erinevaid vahendeid. Teatud osa sellest, mida ma varem kirjeldasin, jõudis mu füüsilisesse mõistusesse, kui ma olin lugemas sünnieelsetest kogemustest ühest David Seamandsi raamatust Putting down childish things.
Aga enam sellest tuli esile mu mõistuses peale seda kui üks noor Jumalamees palvetas mu eest 28th April 2011 kummalise palve: More pressure God, more innermost pressure from the deepest part, from the destiny that You spoke, Father. Father I ask You that You bring forth the whisper when you whispered their destiny before they were born into the air. I speak out that this innermost pressure of the deepest parts of Your people. Father that whispering of Your voice in Heaven where You said that now I want that she will come and he will come and this person will come called by name. Father, this destiny that You had wombed into them, I speak out that this whispering becomes now a call.
Kui ma kuulsin fraasi sellest kuidas Jumal on kutsunud isikust nimepidi, see tõi mulle meelde kõik detailid.
Sel palveajal tegelikult kui see Jumala mees oli palumas seda palvet mu eest neid sõnu, see mis minuga juhtus oli üsna huvitav. Sel koosolekul esmalt olin seismas aga kui ta tuli mu juurde ja pani oma käe mu parema käele mida ma hoidsin oma kõhu peal ma langesin enda taga olevale toolile. Ma mäletan et ta vist pani oma käe uuesti mu paremale käele ja siis ma tundsin õrna ja armast aga sügavat sähvakat läbistamas mu ihu ülalt alla. See oli väga veider kogemus aga samal ajal oli see hea kogemus ning just peale seda need kogemused said mulle selgemaks. Neist on võimalik lugeda tulevikus.
